Mis hinna eest?

Samm Korraga noorteprojekti sotsiaalkampaania “Mis hinna eest?” kutsub märkama ületarbimist, mis ei toimu kusagil kaugel, vaid meie endi kodudes ja kapitagustes.

Video viib vaataja humoorikale, kuid valusalt tuttavale teekonnale - hetkeline “ma vajan seda kleiti” tunne jõuab taipamiseni, et tegelikult on meil juba kõik olemas. See on peegeldus meie igapäevasest tarbimiskäitumisest: kiirmoe soodustused, ,,viimased suurused" ja tasuta transport, loovad illusiooni vajadusest, mida varem olemas ei olnud.

Kampaania eesmärk on visualiseerida ületarbimise tegelikku hinda: tohutuid vee-, energia-, inim- ja loodusressursse, mis kuluvad iga odava rõiva tootmiseks.

See on üleskutse mõelda enne ostmist: “Kas mul on seda päriselt vaja või on see lihtsalt järgmine moetrend/müügitrikk?”

Kui palju on liiga palju?

Kujuta ette oma riidekappi. Uksed ei taha kinni minna, sest riiulid on täis. Seal on kleite, mis seisavad kandmata. Pükse, mis tundusid kunagi „täiuslik ost”, aga tegelikult ei sobi. T-särke, mille sarnaseid on sul juba viis. Ometi leiad end iga hommik samas olukorras: “pole midagi selga panna.”

See ongi ületarbimise paradoks - nähtamatu seni, kuni kuhjunud rõivahunnikud täidavad meie kodud, kapitagused ja lõpuks ka prügimäed.

See ei ole vajadus, see on harjumus ja igal harjumusel on keskkonna hind.

  • Zara laseb oma poodidesse uusi disaine välja kaks korda nädalas, tagades pideva uudsuse ja soodustades impulssoste (Shanghai Garment, 2023).

    Shein aga tegutseb hoopis teisel kiirusel: platvormile lisatakse iga päev 2000-10 000 uut eset. Brändimudel tugineb suurandmete analüüsile ja ülikiirele tootmisele. See tähendab, et sotsiaalmeedia mikrotrendidele reageeritakse hetkega. Esmalt toodetakse väikestes kogustes, testitakse tarbijate huvi ning menukad tooted lastakse kohe masstootmisse. (TIME, 2023), (Yale Climate Connections, 2024). Nii toob Shein ühe aasta jooksul turule ligi 20 korda rohkem uusi tooteid kui Zara või H&M. [(University of Delaware, Sheng Lu, 2021, viidatud Harvard Business School, 2023)].

    Temu, Sheini kiire jäljendaja, kasutab sama mudelit. Hiiglaslik tehasevõrgustik - väidetavalt üle 100 000 tootja - võimaldab müüa uskumatult odavaid kaupu otse tarbijale, koos tasuta kohaletoimetamisega või -100% allahindlusega

  • Kuigi Euroopa Liidu jäätmereform nõuab, et alates 1. jaanuarist 2025 peab kõigis liikmesriikides toimuma tekstiilijäätmete liigiti kogumine, ei lahenda see probleemi. Eestis kogutakse juba praegu tekstiilijäätmeid eraldi. Enamik kogutud tekstiilidest lõpetab ikkagi prügimäel või põletuses, sest nende taaskasutusvõime on täna piiratud või puudub sootuks. (ERR, 2023)

  • Maailm võiks elada veel vähemalt kuus põlvkonda ainult nende rõivastega, mis on juba toodetud (British Fashion Council).

    Eestlane tarbib aastas umbes 12 kg uusi rõivaid ja viskab ära 14 kg tekstiile (Kliimaministeerium).

Eestlased viskavad ära aastas umbes 18 000 tonni tekstiilijäätmeid mis on võrdne näiteks 70 rongitäiega.

Tõime kampaanias välja mitmeid illustreerivaid näiteid. Arvutuskäigu kohta on võimalik lugeda siit.

Mis hinna eest me tarbime?

Ühe teksapaari tootmiseks kulub 7000–8000 liitrit vett, mis on kogus, mida inimene joob keskmiselt 13 aasta jooksul (WWF, 2019).

Iga sekund visatakse maailmas ära umbes üks veoautotäis riideid (Ellen MacArthur Foundation, 2017).

  • Täna on odavam toota uut ja kiiresti lagunevat, kui arendada ümbertöödeldud kangast või kohaliku disaini toodangut. Praegused regulatsioonid ei toeta ringmajandust ega Eesti disainerite jätkusuutlikku tootmist.

    Maksusoodustused kohalikule disainile ja toodangule puuduvad, samal ajal kui kiirmoetööstuse hinnas ei kajastu selle tegelik keskkonnamõju. Jätkusuutlikult tootmine on kallim ning kiirmoel puuduvad lisamaksud, mis tähendab, et paratamatult eelistatakse odavamat varianti. See ei tähenda, et inimesed ei hooliks, vaid seda, et nende ostujõud on piiratud.

    Samas on kohalikud moedisainerid ja väiketootjad on väljasuremise äärel, sest nad ei suuda konkureerida kiirmoega. Turu tingimused ei soosi jätkusuutliku toodangu valimist.

  • 1. Vajame poliitikuid, kes looksid ausad mängureeglid – maksustaksid kiirmoe tegeliku keskkonnamõju ja toetaksid maksusoodustustega kohalikke disainereid ning ringmajandust.

    2. Vajame tarbijaid, kes teevad teadlikke valikuid – ostavad vähem, eelistavad kvaliteeti ja teise ringi rõivaid.

    Et pidurdada kiirmoe ja ultrakiirmoe laviini, peab muutuma nii süsteem kui ka ostukäitumine. Ainult siis saame samm korraga üles ehitada moesüsteemi, mis on õiglane, läbipaistev, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik – nii keskkonna kui ka majanduse jaoks.

Tarbi teadlikult

Kampaania “Mis hinna eest?” kutsub üles eestlasi:

  1. Väärtustama seda, mis neil juba olemas on.

  2. Ostma teadlikumalt - eelistades kvaliteeti ja teise ringi rõivaid.

  3. Muutma oma ostlemisharjumusi.

  4. Katsetama laenamis- ja rentimisvõimalusi.

  5. Eelistama kodumaist disaini.

  • Eelista teise ringi esemeid

    Osta harvemini ja uuri kasutatud esemete valikut.

    Kanna esemeid kauem

    Hoia ja hoolitse oma rõivaste eest, et pikendada nende eluiga.

    Vali monomaterjale

    Monomaterjale ehk ühe materjali põhiseid tooteid on lihtsam taaskasutada.

    Leia oma isiklik stiil

    Väldi trende ja loo isikupärane garderoob, mida kannad kaua. Tunne oma garderoobi ja vii läbi “Garderoobi inventuur” - Fashion Revolution Estonia.

    Tunne materjale

    Tea, millest rõivad on tehtud ja keskkonnamõju. Tutvu “Moesõbra ABC”-ga.

    Ole kriitiline

    Analüüsi infot ja uuri juurde, et olla kindel oma valikutes. Kontrolli brändide tausta, mida sa ostad, kontrolli materjale ja päritolu. Seda saad teha: https://goodonyou.eco/

Kus ostleda:

Võta osa väljakutsest - “BINGO.”

Jaga oma teise ringi leide ja märgi #SammKorraga.

Jälgi meid instagramis @sammkorraga ja saa häid nippe iganädalaselt.

Visuaalid

Teadlikkuse kasvatamiseks saad ka ise sõna levitada. Selleks on valminud erinevad sotsiaalmeedia visuaalid ja plakatid, mida on võimalik alla laadida ja kasutada.

Lisa juurde @sammkorraga ja #mishinnaeest? #teadliktarbimine

Laadi alla siit

Kampaania toetajad